Siis kui ööd on unetud. See laul oleks nagu natukene minust.. 


"She woke up one morning felt alone in this world 
Despite the love for her, he couldn't keep her from leaving again
She had to do it.

A burden heavy as a rock
ain't nobody gonna stop her
Go ahead and walk alone
and regret it some-else-where "

Minu tegemised CID organisatsioonis ...

Servus..

oi, vahepeal on olnud kiire ja üldse pole aega olnud kirjutada. Püüan seda mitte harjumuseks kujundata, sest muidu koguneb liiga palju mõtteid ja hiljem on neid liiga raske kirja panna.

Et siis... lubasin juba varasemalt mitu korda, et kirjutan, mis ma siin siis täpsemalt teen. Alustan sellest, et seletan veidi lahti CID organisatsiooni ülesehituse CID ehk siis Center for Intercultural Dialgoue  on MTÜ Makedoonias, Kumanovo linnas, kes nn võitleb noorte õiguste eest. CID on loodud noorte poolt noortele. Eesmärgiks on promoda ja toetada erinevate rahvuste vahelist läbisaamist, rahu ning solidaarsust läbi mitme erineva tegevuse, mis enamjaolt on ülesehitatud vabatahtlikkule tegevusele kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil. 

CID alla kuulub kohalik noortekeskus MultiKulti, mis peale 3 aastat tegutsemist on saanud väga tugevaks kohalikuks brändiks. Minu arvates on nad teinud lausa fantastilist tööd. 

Lisaks sellele kuulub CID alla ka Bujrum - Center for rural development, mille alt korraldatakse workshop'e ja erinevaid projekte Kumanovot ümbritsetavatele küladele. Bujrum on neist kõige noorim ja püüab alles jalgu alla saada ning usaldust võita. 

CID ise soovib end promoda rohkem väljapoole rahvusvahelisel tasandil ning MultiKulti ja Bujrum on siis kohalikud brändid. 

Mina töötan neis kõigis kolmes korraga.  

1. Olen vastutav kõigi Facebook fännilehtede ja gruppide aktiivsuse eest. Kus iganes midagi toimub - mina olen kohal oma kaameraga jäädvustamas jne., teen erinevaid postitusi jne. Algselt tehti CID organisatsioonile üldse kui kasutaja profiil ning alles vahetult enne seda, kui ma saabusin, lõid nad ka CID fännilehe, kus oli 85 fänni. Oma tegevusega olen suutnud seni fännide arvu kasvatada 300 peale. Pole küll, kes teab, mis number, kuna CID profiilil on üle 1000 sõbra, kuid võttes arvesse, et ma olen kõigest muutnud fännilehe välimust veidi paremaks, teinud järjepidevalt postitusi, ei mingeid mänge-konkursse, siis ehk polegi nii paha tulemus. Iga päev tuleb uusi fänne juurde, eriti nüüd, kui uus hooaeg peale talve taas pihta hakkas :) 

MultiKulti fännilehel oli juba varasemalt üle 1000 fänni ja neid muudkui kasvab. Uued õpilased, kes võtavad uutest workshop'idest osa jne.

Bujrumi fännilehe adminiks sain just alles reedel. Eks näis, kuidas sellega läheb :) 

Muidugi on kõikidel fännilehtedel mitu admini, ma püüan silma peal hoida, et tegevus pidevalt toimuks. Kindlasti vajab märkimist see, et oi, kui oluline on siitsetele noortele Facebook. Kes oleks osanud arvata, milline suhtlus seal käib. Minul igatahes jäi alguses suu lahti küll :) 

2. Olen vastutav erinevate artiklite avaldamise, piltide avaldamise, videode avaldamise jne. CID veebilehel ja MultiKulti veebilehel.  CID veebileht on üles ehitatud Joomla keskkonnas ja MultiKulti Wordpressis. Siinkohal pean ma vist küll suured aitäh-sõnad Laomaailmale saatma, kuna just seal ma need kaks keskkonda endale selgeks sain ja nüüd siin teistele nõu saan anda. Vahva :P 

Kui on kuskil suurem üritus, siis püüan alati seal tehtud fotodest ikka video youtube'i ka üles riputada. Videosi koostan animoto keskkonnas. Väga lihtne. MultiKulti uue hooaja promovideo tegin näiteks sellise: MultiKulti New Season 2012. Eks ma alles õpin seda värki.

3. Mina Ja Magde avaldame iga kuu CID uudiskirja. Esmaspäeval just läks välja Newsletter March 2012. Meie siis paneme kokku plaani, mis artiklid seekord lähevad avaldamisele, kontakteerume inimestega, kes meile artiklid kirjutavad, vaatame artiklid üle, teeme korrektuure, kus vaja, saadame ülelugemisele, et inglise keel oleks korrektne, lisame uudiskirja veebilehele ja saadame välja :) 

4. Olen osa MultiKulti Youth Radio tiimist. 

Jaanuarist loodi siis MultiKulti noorteraadio, mis kasvas välja E-Radio workshopist. Raadio töötab 24/7. Tiimis on kuskil 10 aktiivset noort, kel kõigil on oma kindel show, mida nad ette valmistavad. Kuna siiski päeval on nad koolis ja kodutööd ootavad tegemist, siis enamik show'sid salvestatakse nädalavahetusel ja lähevad eetrise nädala sees. Lisaks sellele on meil nüüd ka 2 live show'd. Üks pühapäeva õhtul, mida teevad Magde, Miloš ja Ilir, kes on siis nn raadio juhtivad figuurid. Teine live show on laupäeval, mis on alles täitsa uus ja läks eetrise sel laupäeval alles teist korda. Seda show'd teevad 3 neiut raadio tiimist. Meil oli nende show'le eelmine nädal suur promo ja kõike läks super hästi. Loodetavasti tuleb neid live show'sid veelgi juurde, kuna need on siiski enim kuulatud show'd ja samal ajal on tegijatel võimalus ka kuulajatega FB vahendusel otse suhelda. Nt. oli reedel noortekeskuskuses rassismi vastase nädala raames unplugged music event, kust tegime raadioga otseülekande. Muusikat meil kahjuks otse mängida ei olnud võimalik, aga saime intervjuusid osavõtjatega teha. 

Minu üheks rolliks on siis aidata raadio administratiivse poolega, käin nt igal hommikul panemas selle päeva show'sid valmis, oleme omavahel jaganud, kes-mis nädalavahetusel on vastutav lindistuste eest, kes korraldab koosolekuid jne. Üheks minu rolliks on ka raadio promo toetamine. Hetkel on päris mitu ideed plaanis, mida teha :) Ühe live show saime nüüd juurde, soovime algatada kuuldemängu, võistluse koolides, kus neil on võimalik raadio jaoks oma show lindistada jne. 

Raadio suurimaks eesmärgiks on anda noortele võimalus rääkida nn valjuhäälselt välja, mis nad arvavad (seda siinses ühiskonnas nii lihtne teha pole) ja tuua kokku nii makedoonia keelt kui ka albaania keelt kõnelevad noored. Reegel on, et iga show peab olema võimalusel kahekeelne. Veidi on sellega probleeme, kuna ei ole nii lihtne leida aktiivseid albaania keelt kõnelevaid noori. 

Uue hooajaga käivitus ka E-Radio uus workshop ja muusika workshop. Loodame, et saame sealt juurde huvilisi, kes soovivad alaliselt raadio tööst osa võtta. Sellega saaksime parandada eetrisse minevate show'de kvaliteeti. Hetkel lähevad nad eetrisse nii nagu on lindistatud ja keegi neid hiljem ei redigeeri, sest ei ole piisavalt inimressurssi. Loodame saada juurde ka abijõudu promo poole peale. Igatahes super projekt ja mul on hea meel sellest osa saada. Kati, paneme sama asja Lasvas püsti, kui ma tagasi tulen? ;o)

NB! Mul on ka oma show, mida kokku panen TOP15@MultiKulti Youth Radio. Ise ma seal küll ei räägi, aga saan jännata vahva programmiga, mis aitab hääli ja muusikat redigeerida. Huvitav! 

Kuula raadiot siit ja tuvu meie programmiga. 

5. Let's do it World cleanup 2012. Olete kuulnud jah? Makedoonia võtab ka sellest aktiivselt osa. Saatsin juba enne siia sõitu CIDile lingi, et kas nad on kuulnud ja kindlasti võiks ka sealsel piirkonnas aktiivselt asjast osa võtta. Nüüd ongi kujunenud välja, et minus on saanud siinse piirkonna üks eestvedajaid koos CID abiga, muidugi :) Makedoonias toimub suur üleriigiline koristuspäev alles oktoobris. Kuna aga siinsed inimesed ei ole üldse harjunud oma prügi ja sodi eest hoolt kandma (vaadake mu pilte Kumanovost.. vuihh), siis vajavad nad palju rohkem koolitust, milleks see kõik üldse vajalik on. 

Makedoonias toimub 21. - 22. aprillil pilootkoristused. CID organisatsioon (ehk siis tegelikult Bujrum) on vastutav Lipkovo piirkonna eest. Mina koos 4 Peace Corp vabatahtlikuga Ameerika Ühendriikidest otsustasime moodustada tiimi, kes siis võtab sealse pilootkoristuse korraldamise enda õlule. Õigemini, mul on nii hea meel, et nad on nõus mind aitama. Mina olen siis üleüldine kontaktisik aktsiooni ja workshopide eest  Lipkovos ning nemad aitavad workshope läbi viia jne. 

Ehk siis, enne 22. aprilli, mil toimub Lipkovos pilootkoristus, viime me sealsel keskkoolis noortele läbi eco workshope. Ja ütleme nii, et saada õigus neid korraldada ei olnud üldse lihtne. Esiteks on vaja üldse ministeerimui luba, et siseneda kooli, siis läbirääkimised direktoriga, millal ja kus saaks neid workshop'e läbi viia. Ministeeriumi lao saamisega tegeles Ajde Makedonija tiim, läbirääkimistel direktoriga oli meile Lindita abiks. Lindita on CID organistatsiooni president, ta on rahvuselt albaanlane ning kuna Lipkovo on täielikult albaania küla, siis just tema abi meil seal vaja oligi. Esmaspäeval (19.03) oli meile kokkusaamine direktoriga. Direktorid siin ei ole sugugi huvitatud noorte hariduse parandamisest. Kõik on poliitiline ja ja nemad teenivad ainult raha. Algselt, pidi Lindita talle selgeks tegema, et me oleme MTÜ ja me ei soovi nende kooli siseneda selleks, et seal raha teha. Teiseks oli üsna raske leida kokkulepet, millal ja millises klassiruumis me saame workshop'e teha jne. Õnneks mingil määral ta leebus, andis meile reedesed päevad 12.15 - 13.15 ja klassiruumi. See tähendab, et me saame 2 nädalavahetus märtsi töötada ühtede, esimese vahetuse, õpilastega (ärge unustage, et nad käivad koolis kahes vahetuses) ja aprillis 3 nädalavahetust teiste noortega (aprilli saabudes, need, kes märtsikuus käivad koolis peale lõunat, lähevad kooli hommikul). Keeruline värk, ma tean. 

Lisaks sai direktoriga kokkulepitud, et neljapäeval (22.03) saame mina ja Florim teha tutvustava presentatsiooni õpetajatele, kes aitavad levitada sõna õpilaste seas. Valmistasin siis neljapäevaks ette presentatsiooni, mida Florim albaania keeles aitas edasi anda, tegin postrid, mis saime koolis seinale panna ning flaierid, mida õpetajad õpilastele tunnis jagada said. Kas nad seda ka tegid, seda ma muidugi ei tea. Ka neljapäeval, kui me Florimiga koolis käisime oli direktor üsna tõrges ja oli näha, et ta soovib, et me võimalikult kiiresti peale ettekannet lahkuks. Nujah.

Nüüd tuleb huvitav osa. Reedel, mina, Jori, kelly, Jehonë ja Blerim (kaks viimast albaania keelt kõnelevad noored) läksime siis Lipkovo keskkooli esimest workshopi läbi viima. Mina valmistasin selle ette ning Jori ja Kelly koos tõlke abiga siis pidid seda läbi viima. Jehonë isa töötab seal samas koolis ja direktor tunneb teda. Ja kas te kujutate ette, kuidas direktor korraga muutus, kui Jehonë'at nägi. Direktor oli nagu väike õnnelik laps -  pakkus meile kohvi, andis meile klassiruumi, kuhu kogus ise kiirelt oma 30 õpilast, pakkus meile kooli projektorit (kui mina ja Florim seda eelmisel päeval küsisime, siis oli vastus kindle EI). Ütleme nii, et ma olin  kerges shokis. Jehonë tuli tegelikult meiega seekord kaasa juhuslikult, kuna Florimil ei olnud aega, aga vat, mis välja kukkus. Nüüd on see neiu kindel liige meie tiimis :D Workshop oli igatahes väga edukas. Vahepeal oli kokku 50 õpilast meid kuulamas (osad neist pidid mingi aeg bussi peale minema). See on väga märkimisväärne, kuna sealsed noored ei ole millegi sellisega üldse harjunud: kooliharidus on väga formaalne jne. Meid hoiatati, et me ei oleks nördinud, kui esimesest workshop'ist võtab osa kõigets 5-10 õpilast.

Meie võime oma esimese workshopi kordaläinuks lugeda ja loodame, et järgmine reede läheb sama hästi. Enda rõõmuks võin öelda seda, et õnneks 22. aprilli osas (pürgikotid, kindad, prügi äravedu, joogid, snäkid jne.) toimub suhtlus ainult Ajde Makedonija tiimiga ning direktoriga suhtlema ei pea :)

6. Kui suvi tuleb, siis olen mina üks laagriliidritest, aga eks ma sellest räägin siis juba lähemalt hiljem, kui nn asjaks läheb :P

Eks näis, mida veel aeg toob. Teha on siin palju :P

Ohhh.. pikas läks see kirjutamine. Ja see ei ole veel kõik, mis vahepeal juhtuda on jõunud: Eesti tüdrukud käisid mul siin külas, sain endale Makedoonia ID-kaardi, jõin Mary rõdul koduveini, võtsi päikest, kaotasin hääle jne. Lähemalt järgmises postituses. 

Lähen nüüd ära magama. Krt, pidin veel täna juukseid ka ju värvima.. Vist enam ei jõua.. 

Head uudised ...

16.04 - 21.04 sõidavad kõik hetkel Makedoonias ja ümberkaudsetes riikides olevad EVS vabatahtlikud nädalaks Bosnia ja Hertsegovina pealinna Sarajevosse on-arrival treeningule.

Eile sain teada, et 16.05 - 23.05 on mul võimalus sõita Saksamaale, Barnstorfi laagriliidrite koolitusele. Suvel olen mina üks kohalike laagrite liidritest ja nad andsid mulle võimaluse koolitus ka läbida. NII MEGA!!!

Juulikuus saavad EVS vabatahtlikud taas nädalaks kokku Serbia pealinnas Belgradis, kus toimub mid-term koolitus. 

Saab reisida!!!!!!!!!!!!!!

Lipkovo ja Skopje

Tere taas :) Lubasin siis Lipkovost ja Skopjest kirjutada.

Lipkovo ...

Reedel käisin ma koos Peace Corp vabatahtlike Maxi, Mary, Kelly, Jori ja CID töötaja Florimiga Lipkovos. Lipkovo on Albaania küla, mis asub Kumanovost umbes 20km kaugusel. Suurepärane vahemaa, mida suve poole rattaga ette võtta, et siis sealset ilusat piirkonda nautida, pikniku pidada ja päikest võtta :P

Aga hetkel see-selleks...

Lipkovo teekonna võtsime ette kindlal eesmärgil. Nimelt on just seal piirkonnas soov Let's do it! World 2012 projekti raames korraldada pilootkoristus aprilli lõpus. Suur üleriigiline koristus toimub oktoobrikuus, kuna aga makedoonlased ei ole harjunud oma prügi eest üldse hoolima, siis on mõistlik viia eelnevalt läbi proovikoristus, et näha, kuidas läheb. Proovime pilootkoristuse projekti kaasata keskkooli õpilased, kellele eelnevalt viime läbi erinevaid workshope prügikäsitluse jne. kohta. Mina tõenäoliselt võtan kogu projekti üldise juhtimise enda kanda ja koos teistega viime workshope läbi. Kolmapäeval (14.03) on meil sellealane kohtumine ja paneme täpse plaani paika, kes, mis, kus ja kuidas.  

Meie külastuse ajal Lipkovosse õnnestus meil ka sealsesse keskkooli sisse astuda. See kool oli hoopis midagi muud võrreldes teiste siinsetest koolidega. Eurovärk :P Ja oli näha, et koolile on ka veel lisahoonet oodata. Direktor oli väga õhinas meiega kohtuma ja ka õpilased tundisid meie vastu suurt huvi. Usun, et meil saab nendega väga hea koostöö olema. Kirjutan kindlasti lähemalt, kui sotid selgemad, mis toimuma hakkab :)

Veel pilte Lipkovost leate albumist.  NB! Kuna mul on Flickr's tasuta konto, siis kuvab korraga ainult 200 viimast pilti. ärge maha magage, sest lisand neid ikka järjest juurde. :)  

Skopjes käigust ... 

Laupäeva hommikul istusin siis bussi peale ja sõitsin Skopjesse Kristelile külla, kes on samuti EVS vabatahtlik. Ta tuli mulle bussijaama vastu. Bussijaamast tema juurde ei olegi jala väga pikk maa, aga otsustasime takso võtta. Ja nagu mind juba esimesel päeval hoiatati, siis nii ka juhtus, et välismaalastelt proovitakse pea topelt taksoraha sisse nõuda. Esiteks ei pannud taksojuht üldse taksomeetrit sissegi ja kui ta meilt selle lühikese sõidu eest 200 DEN küsis, siis jäi küll karp lahti. Muidugi tegime me näo, et ei saanud makedoonia keelest aru ja viskasime talle 100DEN. Tegelikult peaks see vahemaa olema ainult u 60 DEN (1€). Olgu õnnelik! 

Kristel elab koos 3 EVS vabatahtlikuga: prantslane, lätlane ja slovakk. Kui Kristeli juurde jõudsime siis poisid alles magasid, kuna eelmine õhtu sai väljas käidud. Läti tüdruk oli kuskil ära oma poiss-sõbral külas. Serbias vist. Ja kutt ise on üldse portugalist. Rahvusvaheline värk :D Kohvetasime ja muljetasime niisama Kristeliga, kuni teised ka lõpuks otsustasid tõusma hakata. Plaan oli siis minna niisama Skopjet avastama ja ringi käima. Väga tore oli! Kahju ainult, et ilm päikesepaisteline ei olnud. Ma väga pikalt kirjutama ei hakka, kuna leiate minu albumist palju pilte Skopje kohta ja eks need räägivad enda eest ise. Käisime vanalinnas, turul, Aleksander Suure kuju uurimas, jõe ääres jne. 

Aleksander Suure kuju kujutab endast purskaevu, mis hetkel ei töötanud, aga kui ilmad lähevad soojemaks siis pidavat teatud kellaajal õhtul olema värvidemäng ja ka muusika. Seda peab kindlasti oma silmaga nägema.  :P

Üks huvitav fakt ka. Kui vaatate kuju, siis näete, et hobusel on kõik olulised kohad olemas. Kui hinnata  seda rahas, siis saaks selle eest rahastada kõiki riigis olevad noortekeskusi, et nad ikka jätkusuutlikud oleks.  Aga ei, otsustati hoopis hobusele peenis selle raha eest teha. LOLLUS!!!

Makedoonlased on üldse hulluks läinud. Kõik kohad on ehitatud täis mingeid kujusid olulistele ja vähem olulistele tegelastele. 4 aastat tagasi see veel nii ei olnud. Selle asemel, et investeerida haridusse, ehitada juurde koole jne. (lapsed peavad käima koolis kahes vahetuses, kuna pole piisavalt koolimaju) ehitatakse mingeid tobedaid kujusid, mis ei ole isegi mitte ilusad.

Sellel pildil kujutatud olevat nt olnud mingi terroristid. Hmmm...

Možee hoovis nägime me sellist prügikasti:

ära viska püstoleid prügikasti pane need kõrval olevasse karpi? :D 

Muide, reedel enne Lipkovosse minekut õnnestus mul Florimiga ühte možeed seest poolt ka näha. Ta on muslem ja julgesin talt kohe küsida, et kas ta näitaks mulle sisemust ka. Možeesse sisenemisel tuleb jalanõud ära võtta ja naine peab katma oma juuksed. Hea. et rätikut ja kabuutsiga kampsunit just too päev kandsin. Huvitav oli. Tol hetkel oli možee tühi, ainult mingi mehed mängisid seal pokkerit :) Olid vaiba maha laotanud ja nautisid teineteise seltskonda. Nagu ma aru sain, siis naised üldjuhul seal siiski palvetamas ei käi. Kui käivad, siis peavad nad olema meestest eraldi, et mitte hajutada meeste tähelepanu. Ja enne palvetama minekut tuleb end pesta, milleks on možee nn sisehoovis eraldi koht. Tõenäoliselt naistel on selleks veel omakorda eraldi koht, kuna meeste ees ei tohi oma käsivarsi ja jalgu jne paljastada. Ma parem rohkem ei räägi, kuna võibolla ma sain mõnest asjast veidi valesti aru. Igatahes väga hea meel, et sain sees käia ja uurida. 

Skopjest veel... Lõunaks käisime lahmacuni (tõlkes: liha taignaga) söömas. Järjekordne kohalik roog, mida tuleb kindlasti proovida. Koht, kus pidavat pakutama linna parimat lahmacuni oli väga armas ja hubane ning nad pakuvadki seal ainult kahte erinevat rooga ning 3 erinevat jooki. Lahmacun kujutab endast väga-väga-väga õhukese põhajaga pitsat. Enamasti tehakse seda hakklihaga ning kaetakse köögiviljadega (tomat, kurk, sibul, salat) ning peale pigistataks sidrunit. Just nagu meile seda ka serveeriti. Väga maitsev! 

Magustoiduks proovisin lõpuks kadaifi ja tulumba koogi ka ära. Pildi peal kõige vasakul spaketitoalise kattega on siis kadaif ja tulumba kook on kõige paremal pruun nn kera. Teised kõik on erinevad variatsioonid baklavast. 

Kadaif on minu arvates nendest kõige maitsvam. Seda valmistatakse suurel plaadil  koogina. Seal sees oli tunda õuna ja pähkli tükke ning kaneeli. Nämma! Tulumba kook üldse kohe ei maitsenud. Mingi taignakäkk, mis on siirupiga üle valatud.  Kõike kolme (baklavat, kadaifi ja tulumba kooke) nn leotatakse vee-suhkru-mee siirupis. Koju tulles võtan kõiki neid kaasa ka ja saate ise maitsta :P

Vat selline Skopjes käik. Õhtul istusin bussi peale ja sõitsin tagasi Kumanovosse. Kindlasti külastan Skopjet veel mitmel korral ja siis on aega ka sealse ööeluga tutvuda. Suvel pidi seal muidugi jube olema, kuna Skopje asub mägede vahel ja õhku pole. Skopje pidi üldse seetõttu olema kõige saastatuma õhuga linnu Euroopas. 

Lehva-lehva hetkel! 

Magde sünnipäeva pidu ja esimene Skopje külastus

Zdravo, zdravo!

Esiteks, täpselt 1 kuu olen juba Makedoonias veetnud. Aeg, palun ära nüüd nii kiirelt ka lenda. Ma ei taha veel tagasi liiga materjaalsesse Eesti ühiskonda. Võibolla üldse enam kunagi ei taha. Hmmm..

Aga nüüd asja juurde ...

Magde sai teisipäeval 18 aastaseks. Big deal! Tema õde otsustas korraldada talle kohalikus baaris Cube üllatuspeo. Vahva mis :P Pidu toimus esmaspäeva õhtul, et saaks siis peale keskööd õnne soovida. Kui ma kohale jõudsin siis oli baar juba rahvast pungil, kaunistused üleval, snäkid laudadel, pitsa ootamas. Mul oli lilled ka Magdale. Alles hiljem, sain teada, miks mind veidi üllatunult vaadata. Nimelt, ei kingita siin sünnipäevaks lilli. Enamasti ainult pulmadeks, valentinipäevaks või siis naistepäevaks. Niisama pole ka meestel kombeks oma naistele lilli viia. Vaesed naised! Seega oli minu kink üsna eriline. Heh :) Hiljem kuulsin Magdelt, et algselt oli ta ema väga üllatunud, et lilli sai ja siis, kui ta ütles, et need on tüdrukult (ma võin ju küll enda kohta tüdruk öelda :P) Eestist, siis oli kohe pilt selge. Emale pidavat need kohe väga-väga meeldima. Vat, kui palju rõõmu ühest pisiasjast! 

Aga peost veel. Õde oli Magdele ka bändi kutsunud.

Ja suur sünnipäevatort oli. Kõik oli viimase peal korraldusega. Kahjuks mina nii kauaks peole ei jäänud, et oleksin ka torti maitsta saanud. See toodi välja peale keskkööd. Pidin järgmisle päeval vara ärkama ja seetõttu otsustasin varem koju minna. Vana inimene, noh :D Kuulsin, et pidu kestis baaris poole 2ni ja edasi mindi veel MultiKulti noortekeskusesse. Magama saadi 6 paiku. Vat see on üks õige sünnipäevapidu. 

Magdel muidugi ei olnud õrna aimugi, et pidu toimub. Saime ta õhtul baari meelitatud valega, et paar sõpra soovivad temaga mõned dringid teha sünnipäeva puhul. Ja oi, kui üllatunud ta oli, kui uksest sisse astus :

Albumist leiate veel pilte :)

Aga, miks ma siis kauaks peole ei jäänud ja järgmisel päeval vara tõusma pidin? Nimelt oli mul teisipäeval võimalus esimest korda Skopjet külastada. Skopjes toimus nädalaajane "Step by step to mentoring of EVS" koolitus. Treeneriteks oli ka kaks CID organisatsiooni töötajat ning nad kutsusid praeguseid EVS vabatahtlikke ja Peace Corp vabatahtlikke võtma osa sessioonist, kus mentoriks õppijatel oleks võimalik siis meie elust siin osa saada ja küsida küsimusi. Koolitusest osavõtjad oli kokku 20 kümnest erinevast riigist. Seega väga vahvalt kirju rahvusvaheline seltskond :) Veetsime nendega aega kuni lõunasöögini. Tore oli! :)

Lisaks oli mul võimalus treeningust pilte teha ja ka osavõtjaid intervjueerida, et CID kodulehele artikkel valmis kribada. Artiklit saate lugeda siit ja pilte saate taas albumist vaadata. 

Artiklist. Nimelt on minu üheks tööülesandeks siin kajastada CID ja MultiKulti noortekeskuse erinevaid tegevusi veebilehel, FB jne. See nädal on näiteks käimas MultiKulti uue hooaja promo nädal ning olen sellega palju tegelenud. Siin on näiteks üks video, mis ma meisterdasin: 

Luban, et teen eraldi postituse oma töö kohta ka siin. Nüüd on juba mida rääkida :P 

Täna käisin ma Peace Corp vabatahtlikega Kumanovo lähedal olevat küla nimega Lipkovo avastamas ja homme sõidan Skopjesse linna lähemalt uurima. Teisipäeval käisin ainult koolitusel ja linna nägemiseks aega polnudki. Aga Lipkovost ja Skopjest lähemalt juba järgmine kord ;)

Ciao-ciao!

Toidust veidi ja uued pildid

TOIT

Kirjutan siis natukene toidust ka :P

Neljapäeval, kui mul oli järjekorde mentori kohtumine Stefaniga, siis tellisime maiuseks kohvi kõrvale traditsioonilise koogikese baklava. Baklava peaks olema pärit türgi köögist ja on väga omane Balkanile. Baklava ei pea just välja nägema selline nagu meie sõime, nn. rullis olev baklava. Neid võib lõigata mitmes erinevas kujus. nt võib neid leida ka tordilõigu kujulisena. Baklava koosneb siis taignast, mis on asetatud kihiti ning vahele on pandud kreekapähkleid segatud kaneeli, või, veidikese muskaapähkliga. Kui koogid valmis, siis tuleb neid ahjus küpsetada kuni 1h ja seejärel valada üle külma siirupiga. Siirup koosneb suuremas osas veest, suhkrust ja veidikesest meest ning maitseks pannakse ka veidi sidrunit, apelsini ja kaneeli. Leidsin nad juba poest ka üles ja kindlasti toon maitsta. Muide, kohvi on siin igalpool nii hea :P

Magusast tuleb mul veel kindlasti maitsta kadaifi, tulumba kooke ja lokumit. Kui neid maitsen, siis jagan ka rohkemat infot ja pilte ;o)

Muidugi olen ma siin igast koogikesi ja torte ka juba proovida saanud, aga selliseid leidub siin ja seal ning ei ole nii märkimisväärt. Mis muidugi ei tähenda, et nad head ei ole. Lihtsalt hõrgutavad! Kohalik halvaa mulle nt aga väga ei meeldinud. Võibolla maitsesin mingit halvemat varianti, kuna neid on ka siin palju erinevaid.

Neljapäeval sain maitsta ka lõpuks siinset võileiba, mida nad ise tihti kiirelt lõunaks söövad. Mina seda just võileivaks ei nimetaks. Jube suur ja selles, mida mina sõin olid ka friikartulid sisse pandud. Hmmmm.. Taolist võileiba on võimalik saada muidugi ka muul kujul, näiteks pitsavõileivana. Eks annan märku, kui seda sööma satun. Üldjuhul selline võileib minu menüüsse just tihti ei kuulu :D

Muide, neile on väga tavaline süüa leiba (meie mõistes siis pigem saia) koos kartuliga. Huvitav :P Ei kõla minu jaoks isuäratavalt.

Täna otsustasin maitsta ära kohaliku hõrgutise bureki. Minu esimene burek oli spinati ja juustuga. Võimalik on seda osta ka lihtsalt juustuga, lihaga ja köögiviljadega. Võibolla on neid variatsioone veel. Küll ma välja uurin. Burek on siis kas praetud või küpsetatud pirukas, mida tehakse meie mõistes lehttaignast (nii tundus mulle) ja täidetakse vastavalt soovile. Ootasin suuremat maitseelamust. Maitses täpselt nagu spinatistruudel. Võibolla oli asi selles, et ma ostsin selle poest. Tuleb ikka osta kohalikult tegijalt, kes oma putkas müüb. Need tunnevad asja. Järgmine kord siis :P

Ja lõpuks ostsin ma endale täitsa oma purgi Ajvarit ka :P Ajvar on originaalis tehtud punasest paprikast, baklažaanist, küüslaugust ja tšilli piprast. Seda võib süüa nii kuuma kui külmana ja parim on ikka kodus tehtud. Võibolla õnnestub mul ka kodus tehtud Ajvarit maitsta. SEE ON LIHTSALT NII HEA!!! Enamasti süüakse seda koos leiva ja juustuga või muu toidu kõrvale. Minu arvates võib niisama ka terve purgi tühjaks limpsida.

Laupäeval käisime Magdega kohalikus iiri pubis söömas ja õlut joomas. Kuna teadagi on siin portsud nii suured, siis ostsime toidu kahepeale. Mulle juba hakkab see toidu jagamise mõte täiega meeldima :P Tellisime siis üsnagi traditsioonilise salati tomati, kurgi ja seal peal ohtralt riivitud juustuga ning kanatiivad ja friikad, samuti ohtralt juustuga kaetud (ja mitte traditsiooniline muidugi). Ports oli nii suur, et isegi 4 inimest oleks kõhud täis saanud, ühest rääkimata. Õlu oli ka väga hea. Tume õlu :P Zlaten Dab Svetlo Pivo :P

PILDID

Lisasin albumisse juurde terve posu pilte. Sealt leiate pilte raadio tiimi kohtumisest, Floriami üllatuspeost ja linnast.

Kolmapäeval jõudis Hollandist tagasi Lindita vend Floriam, kes oli Hollandis, täpsemalt Gröningenis, 6 kuud vahetusüliõpilane. Neljapäeval otsustasid CID inimesed teha talle üllatuspeo. Vahva oli vaadata, kuidas nad oma tiimikaaslasest hoolivad ja hoolsalt ettevalmistavad. Dekoratsioonid olid igatahes viimasepeal :P Piltide pealt näete ise. Olen kommentaarid ka juurde kirjutanud.

Täna siis võtsin kätte ja käisin linna peal ka pilte tegemas. Pean ütlema, et veidi kummaliselt tundsin end. Inimesed vaatasid imelikult, kui niisama pilti tegin hoonetest jne. Poleks arvanud. Üks päev tahaks ikka juurvilja-puuvilja turul ka pildistada, aga ma pean selleks veidi julgust ehk koguma või mõne kohaliku kaasa võtma, kes vajadusel keelega aitab. Esmalt käisin seal kandis, kus jooksmas käin (jõe ääres). Seal kandis on ka roomlaste nn linnaosa ja juurvilja-puuvilja turg. Vaatepilt, mis seal avaneb on palju kurvem, kui mujal Kumanovos. Üks perekond riidles ka minuga, kui pildistasin, aga ma muidugi tegin näo, et ei kuule ja ei saa midagi aru. Vähemalt pildi sain :P

Selle sama jõe ääres paremal oleval rajal käin ma siis jooksmas :)

Peale lõunat läksin ka nn linna teisele poole jalutama ja seal nagu polnudki nii palju, mida kaadrisse võtta. Tänavad nagu tänavad ikka. Vahe peal meenutas mulle veidi Tartut: kohati täitsa korras majad, aga tänavad on jubedad. Igatahes väga tore oli ringi käia. Täna oli super päikesepaisteline ilm, inimesed nautisid seda istudes välikohvikutes ja veetes aega perede või sõpradega.

Paar huvitavat tähelepanekut ka:

• inimesed kuivatavad oma pesu aknast väljas otse tänava kohal ja ka need, kel on rõdu on riputanud oma pesu rõdust väljapoole;
• linna peal kohtab igasuguseid autosid. Huvitavalt palju on ka uhkeid läikima löödud masinad ja need on enamasti, kas audid, mersud või BMWd. Ja tõesti kenad näevad välja. 

Vaadake siis pilte siit. Kahjuks lõi neid üles pannes järjekorra veidi sassi, aga pole hullu.

Nautige!