Olen nüüd nädal aega olnud tagasi Eestis. Ei teagi kohe, mis tunded mind hetkel täpsemalt valdavad. Mul vist ei ole olnud aega sellele veel nii väga mõelda. Seda võin aga küll öelda, et jah, ma tunnen Makedooniast ja sealsetest inimestest üha rohkem puudust. Tulen selle juurde kindlasti tagasi, aga hetkel sooviks veel kirjutada oma viimastest külaskäikudest, peost ja kingitustest Makedoonias.
Viimased külaskäigud
Oma viimase pühapäeva Makedoonia pinnal veetsin ma külas. Esmalt olin ma kutsutud Lindita poole lõunasöögile. Lindita oli varasemalt CID'i president, juunikuust asus ta tööle USA Rahu Korpuse juurde ja mingil ajal sai temast minu mentor. Lindita on nii armas inimene ja päris nii toredast perest. Tema venna Florimiga sain ma ka väga-väga hästi läbi. Lindita on väga ilus noor neiu :P Innega tegime pidevalt nalja, et temast saab Makedoonia järgmine supermodell. Pildil Lindita vasakpoolne:
Lindita ema valmistas meile traditsioonilist albaania pirukat nimega "panitsa" (ei ole kindel, kui õigesti ma seda hetkel kirjutasin). See on üks bureki liikidest. Meile tegi Lindita ema väikesed pätsid:
Seda tehakse ka tihti suurel plaadil (samuti rulli keeratud) ja näeb veidi välja nagu pitsa. Sisse võib siis panna nii juustu (feta juustu sarnane), hakkliha, spinatit jne.
Sõime siis otse ahjust tulnud sooja pirukat koos ajvariga. Oi, kuidas ma armastan ajvarit ja kogu lõuna oli lihtsalt niiiiiiiiiii hea.
Ülejäänud päeva veetsime niisama lobisedes ja igast muid balkani hõrgutisi maitstes. Ma ei hakka kõike siia välja tooma. Balkani toidukultuurist ja nende söömisharjumustest ja külalislahkusest, mis sellega kaasneb võiks terve blogi kirjutada. Nt on isa neil nüüdseks jäänud pensionile ja tema on peres siis see, kes käib turul süüa ostmas. Ja siis oli tal vaja jagada kõike, mida ta tol päeval turult tõi. Kõht igatahes tühjaks ei jäänud! :D
Ema on Lindital kodune ja harjunud pere eest hoolitsema ja et ikka kõigil kõhud täis oleks. ja ta oli väga huvitatud minu perest ja vanemate tegemistets jne. Nii kahju, et mul ei õnnestunud nendega väga palju rääkida. Keel jäi takistuseks. Lindita vahendusel ikka sai nende pärimise peale vastatud. Lahkudes andsid nad mulle kaasa 2 purki Ajvarit ja kutsusid taas külla, kui ma peaks Kumanovosse sattuma. Ma ütlen teile, et ma veel satun sinna!!!
Pidin lahkuma Lindita poolt poole 8 paiku õhtul, sest hiljem oli plaanis juba järgmine pidu ja laud täis igast head ja paremat kraami. Oh neid Balkani inimesi ikka küll!
Nimelt oli Sonja mind ja Dani kutsunud enda nn maja tähistamisele, mida nimetatakse "Slava'ks" Tegemist on ristiusu traditsiooniga, mille järgi igal majal ja perel on kindel päev, mil nad avaldavad austust oma perekonda kaitsvale pühakule. Pühak jääb muutumatuks ja pärandatakse edasi isalt pojale. Te kindlasti leiate Interneti avarustest palju rohkem infot selle kohta, aga minule kirjeldasid kohalikud seda nii: et kui kunagi vanavanaisa või vanisa ehitas maja, siis selle valmimisel kutsuti preester kohale maja õnnistama. Preester avas siis püharaamatu nn suvalisest kohast ja pere sai endale kaitsjaks just selle pühaku, kes parasjagu nn avatud raamatus vastu vaatas. Ja siis igal aastal selle pühaku päeval tähistab see kindel perekond "Slava't". Enamasti kestavad pidustused kolm päeva. Külas käivad nii sugulased kui ka sõbrad ja tuttavad. Meie ka saime siis Sonja pidustusest osa. Päev enne meid käisid külas vanemate sõbrad ja sel õhtul oli siis meie kord. Huvitav on ka see fakt, et enne kella 9 õhtul tavaliselt tähistama ei hakata. Selleks ajaks oli õnneks juba kõht veidi tühjaks läinud.. hahaha...
Mõned pildid ka:
Lindita ema valmistas meile traditsioonilist albaania pirukat nimega "panitsa" (ei ole kindel, kui õigesti ma seda hetkel kirjutasin). See on üks bureki liikidest. Meile tegi Lindita ema väikesed pätsid:
Seda tehakse ka tihti suurel plaadil (samuti rulli keeratud) ja näeb veidi välja nagu pitsa. Sisse võib siis panna nii juustu (feta juustu sarnane), hakkliha, spinatit jne.
Sõime siis otse ahjust tulnud sooja pirukat koos ajvariga. Oi, kuidas ma armastan ajvarit ja kogu lõuna oli lihtsalt niiiiiiiiiii hea.
Ülejäänud päeva veetsime niisama lobisedes ja igast muid balkani hõrgutisi maitstes. Ma ei hakka kõike siia välja tooma. Balkani toidukultuurist ja nende söömisharjumustest ja külalislahkusest, mis sellega kaasneb võiks terve blogi kirjutada. Nt on isa neil nüüdseks jäänud pensionile ja tema on peres siis see, kes käib turul süüa ostmas. Ja siis oli tal vaja jagada kõike, mida ta tol päeval turult tõi. Kõht igatahes tühjaks ei jäänud! :D
Ema on Lindital kodune ja harjunud pere eest hoolitsema ja et ikka kõigil kõhud täis oleks. ja ta oli väga huvitatud minu perest ja vanemate tegemistets jne. Nii kahju, et mul ei õnnestunud nendega väga palju rääkida. Keel jäi takistuseks. Lindita vahendusel ikka sai nende pärimise peale vastatud. Lahkudes andsid nad mulle kaasa 2 purki Ajvarit ja kutsusid taas külla, kui ma peaks Kumanovosse sattuma. Ma ütlen teile, et ma veel satun sinna!!!
Pidin lahkuma Lindita poolt poole 8 paiku õhtul, sest hiljem oli plaanis juba järgmine pidu ja laud täis igast head ja paremat kraami. Oh neid Balkani inimesi ikka küll!
Nimelt oli Sonja mind ja Dani kutsunud enda nn maja tähistamisele, mida nimetatakse "Slava'ks" Tegemist on ristiusu traditsiooniga, mille järgi igal majal ja perel on kindel päev, mil nad avaldavad austust oma perekonda kaitsvale pühakule. Pühak jääb muutumatuks ja pärandatakse edasi isalt pojale. Te kindlasti leiate Interneti avarustest palju rohkem infot selle kohta, aga minule kirjeldasid kohalikud seda nii: et kui kunagi vanavanaisa või vanisa ehitas maja, siis selle valmimisel kutsuti preester kohale maja õnnistama. Preester avas siis püharaamatu nn suvalisest kohast ja pere sai endale kaitsjaks just selle pühaku, kes parasjagu nn avatud raamatus vastu vaatas. Ja siis igal aastal selle pühaku päeval tähistab see kindel perekond "Slava't". Enamasti kestavad pidustused kolm päeva. Külas käivad nii sugulased kui ka sõbrad ja tuttavad. Meie ka saime siis Sonja pidustusest osa. Päev enne meid käisid külas vanemate sõbrad ja sel õhtul oli siis meie kord. Huvitav on ka see fakt, et enne kella 9 õhtul tavaliselt tähistama ei hakata. Selleks ajaks oli õnneks juba kõht veidi tühjaks läinud.. hahaha...
Mõned pildid ka:
Sonja on CID organisatsioonis finantsjuht ja alguses olime väga tihti temaga ainult kahekesi pisemas kontoris. Sonja armastab magusat ja tihti oli tal ikka vaja mulle ka siis midagi osta. Ikka tegime nalja, et neil hetkedel ei olnud ta mu suurim sõber.. hehe..
Viimane ehk ära saatmise pidu
Viimane pidu ehk siis ühtlasi ka ära saatmise pidu oli esmaspäeval (koju sõitsin kolmapäeva hommikul). Nad lubasid anda mulle ühe päeva enne ära sõitu veidi hingamiseks ja pakkimiseks ka, kuna ma lubasin, et enne viimast päeva ma kohvrit oma voodi alt veel välja ei võta. Algselt käisime siis traditsioonilises restos head ja paremat söömas-joomas:
Ja edasi läksime kohalikku baari Cube, mis on kõigi CID organisatsiooni lemmik ja tihti seal ka igasuguseid pidusid korraldavad. Peol sai tehtud palju pilte. Kõik tahtisd minuga veel viimast korda pildile jääda.
Vahvad MultiKulti raadio tüdrukud:
Bojan ja Viki. Vikist sai hiljem EVS kooridnaator. Väga armas neiu!
See pilt oli vägagi minu initsiatiivil. Ma juba ammu tahtsin seda saada :D Milosh ja Matej: kaks pikka nunnut poissi!
Marija ja Lindita. Marja oli minu keeleõpetaja.
Organisatsiooni ühed peahinged: Ivana ja Lindita
Armas USA Rahu Korpuse vabatahtlikud. Oi, kuidas ma neid kõiki hakkan taga igatsema!
Jori ja Florim. Jori on ka Rahu Korpuse vabatahtlik ja tema 2-aastane teenistus hakkas ka kohe-kohe läbi saama. Ei ole lihtne minna koju peale nii pikka aega.
Gabi. Töötab koolis psühholoogina ja varem oli väga aktiivselt organisatsiooniga seotud. Ka nüüd võtab ikka osa nii palju kui mahti on. Ta kuulub ka CID juhatusse.
Nujah, ja tantsida sai ikka ka :P
Viimane õhtu ja kingitused
Viimasel päeval ehk siis teisipäeval mul tegelt palju mahti üldse pakkimiseks ei jäänudki. Võibolla tunnikese-paar olin päeval kodus, mil siis enamik asjad kohvrisse ära mahutada püüdsin. Hommikul oli mul viimane koosolek, mil oma tööasjad üle andsin. Siis käisime Vikiga politseis, et mu ID kaart ära anda. Tegelt ei olnud mul üldse vajadust kaasa minna, aga nii raske oli neil seda telefonis öelda, eksole. Peale seda läksime kohvile Safiri (love this place :P) koos Kelly, Viki ja Maxiga. Siis ma sain Besartiga kokku, kes mulle kingiks veel ühe Ajvari tõi. Ja hiljem sain ma veel Linditaga kokku, kes tegi mulle maailma armsaima kingituse üldse. Käisime koos kosmeetiku juures. Lasime küüned korda teha ja nautisime massaaži :P
Hiljem õhtul käisin veel CID kontorist läbi, kus neil oli juhatuse koosolek. Sain veel paarile inimesele head aega öelda ja nad tegid mulle viimase kingi: pesu. Nu nii mega vahva kink. Ja aluspükste peal on noodid, kuna toimetasin noorte raadioga :D
Ojahhh.. selle posituse kirjutamine tegi meele härdaks küll hetkel! Järgmises räägin ka oma kojusaabumisest ja mega ägedast peost koos tüdrukutega :P
Viimasel päeval ehk siis teisipäeval mul tegelt palju mahti üldse pakkimiseks ei jäänudki. Võibolla tunnikese-paar olin päeval kodus, mil siis enamik asjad kohvrisse ära mahutada püüdsin. Hommikul oli mul viimane koosolek, mil oma tööasjad üle andsin. Siis käisime Vikiga politseis, et mu ID kaart ära anda. Tegelt ei olnud mul üldse vajadust kaasa minna, aga nii raske oli neil seda telefonis öelda, eksole. Peale seda läksime kohvile Safiri (love this place :P) koos Kelly, Viki ja Maxiga. Siis ma sain Besartiga kokku, kes mulle kingiks veel ühe Ajvari tõi. Ja hiljem sain ma veel Linditaga kokku, kes tegi mulle maailma armsaima kingituse üldse. Käisime koos kosmeetiku juures. Lasime küüned korda teha ja nautisime massaaži :P
Hiljem õhtul käisin veel CID kontorist läbi, kus neil oli juhatuse koosolek. Sain veel paarile inimesele head aega öelda ja nad tegid mulle viimase kingi: pesu. Nu nii mega vahva kink. Ja aluspükste peal on noodid, kuna toimetasin noorte raadioga :D
Ojahhh.. selle posituse kirjutamine tegi meele härdaks küll hetkel! Järgmises räägin ka oma kojusaabumisest ja mega ägedast peost koos tüdrukutega :P
No comments:
Post a Comment