Wednesday, November 21, 2012

I dislike goodbyes and love welcome hugs!

I dislike goodbyes!
31. öösel mul und ei tulnud. Võibolla magasin kokku 2 tundi. Oli ju ikkagi minu viimane öö Kumanovos. Muidugi oli hirm sisse ka magada, sest kui ma juba kord magama jään, siis ma nii lihtsalt ülesse ei saa. Hommikul käisin siis pesemas, panin veel viimased asjad kohvrisse, pesin ära oma nõud, viisin prügi välja .. ja oligi aeg minna! Kohver läks vaevu kinni ja sellega oli oma jagu ikka pusimist. Ning 32kg ei ole lihtne 3 korruselt üksi alla tassida. Aga sain hakkama! Tugev maatüdruk nagu ma olen. Takso pidi võtma mu peale 9:15 ja teised lubasid tulla mind saatama 9 paiku. Tirisin enda kohvri alla veidi enne üheksat, et veel oma ette ümbrust vaadata ja viimased mälestused Kumanovost enesesse ahmida. Ilm oli ääretult ilus, päikesepaisteline ja veidi rõske. Tõeline sügishommik! 

Ja siis ma juba nägingi eemalt Vikit ja Kellyt tulemas. Ja siis tulid Sonja, Mary ja teised EVS vabatahtlikud. Oli aeg öelda head aega ja teha viimased kallistused. Mulle need kohe üldse ei meeldi. Parem on kiirelt põgeneda ja hiljem varukasse vesitada. Pisaraid tegelikult ei tulnudki. Kurb oli aga küll. Ma tean, et lähen veel Balkanitele tagasi ja varem, kui ma seda oodata oskan. Ma tõesti loodan, et see juhtub siis, kui Kelly ja Mary veel Kumanovos on. Ma väga tahan neid tüdrukuid taas kallistada!

Minu järgmiseks sihtkohaks oli siis Einhoven Hollandis, kus peatusin umbes-täpselt 2,5 päeva. Minu õnneks oli organisatsioon nõus minu lendu nii korraldama, kuna see oli kõige odavam viis. Aitäh, Wizzair, et avasid uued liinid Skopje ja Eindhoveni vahel ning pakud ka lende Eindhovenist Riiga. Mul ju täpselt just nii oligi vaja lennata :P

Lennujaamas selgus, et mu kohver oli veidi raskem kui lubatud. Tegin siis kurva näo pähe, et viibisin riigis 9 kuud ja lendan nüüd koju. Läks läbi! :P 


Lend hilines. Kuskil seda muidugi ei teatatud, aga kella vaadates võis ise järeldada. Lahkusime Skopjest vist plaanitust tund aega hiljem. Mul vahet ei olnud. Õnneks on mulle loomult kaasa antud kannatus, kui mul on vaja kuskil midagi oodata. Väga harva suudab see mind sisimas ärritada. Ja eriti veel nüüd peale elu Balkanil. Aega ju on küll! Kui just pissihäda ei ole, eksole :D

Siin minu viimased pilgud Makedooniale (sel korral)



Hoolimata sellest, et olin väsinud ei suutnud ma lennukis minutitki magada. Kurbus ja ärevus ei lasknud. Lend kuidagi venis ja ei olnud seekord üldsegi meeldiv. Eks unetu öö tegi ka oma töö. Eindhovenisse saabudes "õnnistati" meie lennuk veega, kuna see oli esimene Wizzairi lend sellel liinil.  Seda nimetatakse Water Salute'iks.


Lennukist lahkudes seisime päris pikalt niisama väljas. Vist oli kah selle "esimese saabumisega" seotud. Mis seal ikka. Sain lennukist paar pilti klõpsida


Passijärjekord venis küll veidi mõttetult. Ainult üks poks oli avatud. Oleks ju võinud EU liikmeid eraldi kontrollida. Hea, et mul järjekorras püksi tulnud. Kohver oli mul juba õnneks kellegi poolt lindilt maha tõstetud. Minu mureks jäi see nüüd ainult lennujaama ooteruumi tassida. 

I love welcome hugs! :P
Hollandis oli mul lennujaamas George vastas. Tema on minu elus see ääretult armas inimene, kellega tutvusin juba rohkem kui 7 aastat tagasi. Ta on tulnud, et jääda. Sõber terveks eluks!

Hollandisse saabumine oli minu jaoks nagu koju tulek. Olen ju selles riigis päris mitu korda juba käinud ja isegi 10 kuud elanud. Kurb meel, mis mind Makedooniast lahkudes saatis, asendus taasnägemise õnnetunde ja armastusega. Tundsin, et George'i juures nagu kodus. Aga tema juures ei saagi ju olla muud kui ainult hea energia :)



Saabumisele järgmisel päeval pidi George minema Rotterdami üritusele. Kuna ma ei olnud seal linnas veel varem käinud, siis sebisin end kaasa ja juba enne Makedooniast lahkumist leppisin ka Innega kokku (endine lühiajaline EVS Belgiast, kellega koos Kumanovos olin), et ta tuleb selleks päevaks Hollandisse ja saame ühe toreda päeva koos veeta. Innele sobis see suurepäraselt, kuna Belgias on 1. november vaba päev ja ta ei olnudki varem Rotterdamis käinud. Lisaks sebisin veel Innele peatuspaiga ühe teise endise EVS Lia juures, kes hetkel Rotterdamis töötab. Nii tore on ikka tuttavaid siit ja sealt omada, eksole :P Ilm oli tol päeval vägagi Hollandile omane (tuuline ning sadas vihma), aga ega me suhkrust ei ole. Võtsime Innega Rotterdami kaardi ette ja turistikas võis alata.

Käisime muuseumis



Sõime lõunat armsas pisikeses kohvikus



Külastasime suurt raamatupoodi (oi, ma armastan raamatupoode :P), kus ka ühe huvitava retsepti jäädvustasin


Kolasime niisama siin ja seal





Sellised huvitavad majad asuvad kesklinnas. Mingi uudne arhitektuur. Ühte neist on võimalik seestpoolt ka külastada. Võtavad krt raha ka selle eest, aga uudishimu pidi ju rahuldama. Midagi erilist küll ei olnud. Seal sobib ehk elada noorpaaridel ja üliõpilastel. Lastele ja vanuritele liiga ohtlik.



Iga maja on 3-korruseline, kus esimesel siis nn nagu elutoamoodi nurgake ja kööginurk



Teisel magamistuba, vannituba ja nurk töötamiseks/õppimiseks



Kolmandal niisama chillimise koht, kus oleks ehk hea sõpradega mõned dringid teha ja linna peale vaadata.

Üliõpilasena vist isegi võiks sellises kohas elada, sest asub kesklinnas ja raamatukogu on ka kiviga visata. Meie viimane peatuskoht oligi linna raamatukogu. Mega äge hoone: 6 korruseline, esimesel on põrandal suur kabelaud maha joonistatud, kus pidevalt just vanemad mehed mängisid (kahjuks pilti ei teinud.. hmmm)


Teisel on niisama mõnusad chillimise kohad, kus lapselapsed saavad telekamänge mängida ja vanaisad tukkuda ning noored muusikat kuulata ja niisama hängida. Mida korrus ülespoole, seda nn vaiksemaks läks, kus on siis võimalik rahulikult tööd teha, õppida jne.


Me leidsime endale Innega ühe mugava sofa, kus siis raamatuid uurida ja niisama lobiseda. Nii kui sinna maha istusime, siis enam ei tahtnudki peale pikka linnas ringi kõmpimist enam kuskile minna: nii mõnus ja hubane. Üle kahe tunni veetsime seal ja ootasime, mil George oma üritusega ühele poole saab. Väga tore päev oli! :)


Ja siis oligi mul jäänud ainult 1 päev veel Hollandis veeta. Laupäeva hommikul (3. nov) läks mul juba varakult lennuk Riiga ja sealt edasi bussiga Tallinna. Oma Tallinna saabumisest ja welcome peost räägin juba järgmises postituses. See lihtsalt oli nii äge, et nõuab kohe eraldi postitust!

3 comments:

  1. Nii nunnu roosa lennuk!
    Ootame Georgiga taas kohtumist!
    Kai

    ReplyDelete
  2. Sassu, hoian silma peal ikka su blogil ja nii 2gedad tegemised ja kohtumised Sul olnud ja on! I'm so happy that you are Happy!:)

    ReplyDelete
  3. hahaha.. Kai.. Sa ikka oskad öelda. Aitäh Kareli. Ega kurta vist ei othiks jah. I am happy that you are happy that I am happy :)))

    ReplyDelete