Nunii.. seda ma arvasin, et mu postitused hakkavad harvemaks jääma.. ikka ei tohiks.. aga vabandus on (nagu meil kõigil eksju), et eelmised paar nädalat olid ikka päris kiired ja mitte ühtegi täiesti vaba päeva minu nädalasse ei sattunudki. Nuh. noorostööga on see suht normaalne. Ega ma ei kurda, kuna saan ise oma aega ise jagada ja tihti hommikuti jooksmas käia jne. :) Aga eelmine laupäev tundsin küll, et vut, nüüd on mul vaja siit Kumanovost kasvõi üheks päevaks põgeneda ja teha midagi muud ...
Ja kohe tekkiski võimalus.. Kreaktiv - organisatsioon, kus Kerti ja Kristel töötavad organiseeris ühepäevase matka-pikniku Vodno mäele. Ma olin kohe nimekirjas. Polnud seal veel käinud ja mida paremat saab olla, kui matk päikeselisel päeval ja piknik vaatega. Ja veel millise vaatega :P
Laupäeva hommik oli juba mega ilus ja päikesepaisteline. Tahtsin võtta bussi 8:30 Skopjesse. Buss tuli mingi 8:50. Kõigest 20min ootamist. Pole hullu. Peatuses bussi oodates üritas üks veidi vanem onkel minuga juttu teha. Proovisin nii palju keelt purssida, kui sel hetkel meelde tuli. Erilist vestlust sealt ei tulnud. Ta oli huivitatud, kust ma pärit olen, mis ma seal teen jne. Nuh, tavaline pärimine.
Bussijaamas oli Kristel vastas. Kerti pidi ka kuskil samal ajal jõudma. Tegelikult isegi enne mind, aga tema buss jäi ikka mingi tublilt 30min hiljaks. Kohtumine kõigis teiste matkajatega oli 11. Jõudsime ilusti.
Vahepala: ostsin matkale kaasa kookose küpsiseid. aga ma suutsin terve paki ehk siis tervelt 9 küpsist :D juba bussis ära nosida. Need küpsised on lihtslat nii head. Oi, ma ei tea, mis saab, kui ma Eestist neile asendust ei leia.
Vahepala: ostsin matkale kaasa kookose küpsiseid. aga ma suutsin terve paki ehk siis tervelt 9 küpsist :D juba bussis ära nosida. Need küpsised on lihtslat nii head. Oi, ma ei tea, mis saab, kui ma Eestist neile asendust ei leia.
Olen juba varem rääkinud, kuidas siin terve elu Facebooki ümber käib.. more or less.. Kui kuskil miskit toimub, siis tehakse Facebooki event. Ja kõigile meeldib klikida, et I'm going. Nad võibolla isegi ei loe läbi, mida event endast kujutab ja kas nad tegelikult ka reaalselt sinna minna soovivad. Ka see üritus oli Facebookis reklaamitud. Üle 100 inimese lubas kohal olla. Reaalselt oli meid vist mingi 10-12 inimest. Nii, et jah...
Plaan oli siis kõndida pool mäest jala ja sealt edasi minna... ma ei tea, kuidas neid nimetatakse... vaadake pilti :D
Matk üles oli päris hea treening. Sain endale lihasvalu kohas, mille lihastest mul veel päris aimu ei olnud. Päike kõrvetas ka üsna palavalt. Igasuguseid inimesi oli päeva nautimas ja mäkke ronimas. Mõni isegi väga väikese lapsega. Tore, et inimesed oskavad nautida ja hinnata, mis neile siin looduse poolt antud :)
Üleval avanes meile ikka mega vaade. Nu nii ilus oli seal. Oleks nagu kuskile teise maailma sattnud. Kuhugi, kus on ainult ilu ja rahu. Kahjuks piltidelt ei ole ikka päris see, mis oma silm nägi.
Huvitavat.. Tegime Kertiga pilte ja mõtlesime, et peaks paluma kellelgi meist ka ilusa taustaga pilti teha. Ma pidin kohe arvamust avaldama, et nujah, eriti võõraid nagu pildistama ei usalda jne. Ja siis kuuleme, kuidas üks mees ütleb meile täitsa puhtas eesti keeles: "Ma võin teist pilti teha küll." Heh, maailm on väike. Tuleb välja, et Jaak (ma tõesti loodan, et see oli ta nimi, palun vabandust) oli mingi 3 nädalat tagasi otsustanud Makedooniasse kolida ja veeta seal tervelt 3 aastat. Nii palju saime teada, et ta töötas varem Eestis Coca Cola's ja nüüd tuli Skopjesse ühte õllefirmasse tööle, kus vist Coca Cola ka mingi tegija on. Täpselt ei jätnud meelde. Igatahes, milline meeldiv kokkusattumus. Ta oli just terve nädala kontoris istunud ja otsustas ühe lauopäeva Vodnol veeta. Ja voilaa, kohtas kohe Eesti tüdrukuid. Mina seda tähele ei pannud, aga Kerti mainis, et tal oli abielusõrmus ka sõrmes. Võibolla siis ikka on kuskil naine ka ja ei ole päris üksi siia kolinud. Eip tea. Pole tähtis kah.
Ta siis tegi meist pilti ka :D Selle pildi järgi avastasime, et me oleme Kertiga üsna sarnased.
Nautisime siis ilma, pidasime pikniku, mängisime kaarte jne.
Mingi 3-4 paiku otsustasime mina, Kristel, Kerti ja Thibault lahkuda. Mul oli vaja Kumanovosse tagasi tulla ja veidi vihma hakkas ka tibutama. Teised jäid veel sinna.
Väga-väga tore oli!
Vaadake albumist rohkem pilte.
Musid!
Matk üles oli päris hea treening. Sain endale lihasvalu kohas, mille lihastest mul veel päris aimu ei olnud. Päike kõrvetas ka üsna palavalt. Igasuguseid inimesi oli päeva nautimas ja mäkke ronimas. Mõni isegi väga väikese lapsega. Tore, et inimesed oskavad nautida ja hinnata, mis neile siin looduse poolt antud :)
Üleval avanes meile ikka mega vaade. Nu nii ilus oli seal. Oleks nagu kuskile teise maailma sattnud. Kuhugi, kus on ainult ilu ja rahu. Kahjuks piltidelt ei ole ikka päris see, mis oma silm nägi.
Huvitavat.. Tegime Kertiga pilte ja mõtlesime, et peaks paluma kellelgi meist ka ilusa taustaga pilti teha. Ma pidin kohe arvamust avaldama, et nujah, eriti võõraid nagu pildistama ei usalda jne. Ja siis kuuleme, kuidas üks mees ütleb meile täitsa puhtas eesti keeles: "Ma võin teist pilti teha küll." Heh, maailm on väike. Tuleb välja, et Jaak (ma tõesti loodan, et see oli ta nimi, palun vabandust) oli mingi 3 nädalat tagasi otsustanud Makedooniasse kolida ja veeta seal tervelt 3 aastat. Nii palju saime teada, et ta töötas varem Eestis Coca Cola's ja nüüd tuli Skopjesse ühte õllefirmasse tööle, kus vist Coca Cola ka mingi tegija on. Täpselt ei jätnud meelde. Igatahes, milline meeldiv kokkusattumus. Ta oli just terve nädala kontoris istunud ja otsustas ühe lauopäeva Vodnol veeta. Ja voilaa, kohtas kohe Eesti tüdrukuid. Mina seda tähele ei pannud, aga Kerti mainis, et tal oli abielusõrmus ka sõrmes. Võibolla siis ikka on kuskil naine ka ja ei ole päris üksi siia kolinud. Eip tea. Pole tähtis kah.
Ta siis tegi meist pilti ka :D Selle pildi järgi avastasime, et me oleme Kertiga üsna sarnased.
Nautisime siis ilma, pidasime pikniku, mängisime kaarte jne.
Väga-väga tore oli!
Vaadake albumist rohkem pilte.
Musid!
No comments:
Post a Comment