Esimene öö ma just eriti ei maganud. Saabudes oli tuba jahe ja tuli panna sisse see hiiglama suur radiaator, mis mul toas on. Kui see sisse lülitada, siis see teeb ikka kohutavalt valju häält. Hiljem saab selle välja lülitada ja jätta radiaator teatud temperatuurile. Seda ma muidugi esimene öö ei teadnud ja siis ta undas mul pool ööd ja ei lasknud magada :)
Järgmise päeva kohtumine oli kokkulepitud kell 11.00, et saaks veidi puhata. Minul aga läks uni ära juba üsna vara ja pakkisin oma asjad lahti ning tegin elamise hubaseks. Mul on see alati esimene asi mida ma teen - asjad kappi ja kohver minema. Mulle ei meeldi koti otsas elamise tunne.
Kohe sain tunda ka Makedoonias elamise võlusid: sooja vett ei olnud ja köögis ei tule siiamaani üldse vett :D Soojendasin siis pliidil vett ja sain kuidagi pestud. Kuna eelmine päev terve päeva reisisin, siis ei saanud seda protseduuri mitte kuidagi kohe edasi lükata :) Hiljem selgus, et meil vist ei olnud boiler korralikult sees ja seetõttu ei olnud ka sooja vett. Nujah, ennegi kausi ääres pestud :)
Kell 11 kohtusime siis MultiKulti kontoris, mis asub elukohast 5min kaugusel. Järgmisel nädalal nad kolivad uutesse ruumidesse ja siis on kontor minu elukohale veeli ligemal. Jippiii!!! Siin on üldse kõik nii käejala juures ja igale poole saab jala. See mulle meeldib! :P
Esimesel kohtumisel tutvustati meile organisatsiooni, selle tegemisi ja inimesi. Peale seda oli mul ja Danielil esimene keeletund Marijaga. Minul on keelt kergem õppida, kuna olen juba tähestikuga tuttav ja ka vene keelega on sarnasusi. Homme (13.02) on meil teine keele tund ja nädalavahetusega on juba nii palju küsimusi tekkinud, et kuidas üht või teist küsida või vastata. Nii tahaks juba osata midagi rääkida, aga eks see võtab veidi aega.
Peale keeletundi läksime me Linditaga politseisse, et minu siinolekust teavitada. Aga see pole veel kõik. Lisaks tuleb meil täita mingid registreerimispaberid ja teha foto, et nad saaks alustada minu ajutise ID-kaardi protsessi. Keeruline värk see siin. Nad tõid näiteks, et üks varasem vabatahtlik sai oma ID-kaardi kätte 20 päeva enne lahkumist. "Vahva!" Ma olen üldse esimene vabatahtlik, kes on siin esimesest päevast peale täiesti seaduslikult ja omab ajutise elamiloa pabereid. Kõik teised on 90 päeva tagant külastanud naaberriike ja siis tagasi tulnud. Ilma loata on lubatud riigis viibida 3 kuud.
Kui politseis käidud, siis suundusime kõik koos kohalikku traditsioonilisse nn restorani lõunale. Päris restoraniks ma seda ei nimetaks, aga kuna ka linnapea oli samal ajal seal söömas, seega peab mingi uhkem koht vist olema. Neil on kombeks toitu teineteisega jagada. Kui keegi midagi lauda tellib, siis kel soovi saab ka sinu taldrikust võtta tüki ja maitsta. Asi, millega tuleb mul veel harjuda. Tellisin endale Makedoonia rahvustoidu Tavče Gravče, mis on valmistatud ubadest, sibulast, punasest paprikast, õlist. Maitsestamiseks kasutatkase punast ja musta pipart, soola ja peterselli. Muidugi on sellel roal ka erinevaid variatsioone ja iga kokk teeb seda veidi omamoodi. Väga maitsev oli igatahes.
Välja näeb ta siis umbes-täpselt selline:
Lisaks sain ka maitsta juustuvõiet, mida nad enamasti söövad saia peal. Minu arvates oli see nn liiga juustune, aga hea. Neil on siin kahte sorti juustu: valge juust ja kollane juust. Kui saan nende erinevusets täpsemalt sotti, siis räägin lähemalt
Peale lõunasööki läksime kontorisse tagasi ja sai veidi Internetis surfata, kuna kodus see veel ei tööta. Ruuteriga on midagi katki ja nagu makedoonlastele omane, siis võtab selle parandamine natukene aega :)
Internetis surfatud, vajalikud e-mailid saadetud, viis Stefan mind ja Danieli kohaliku Kuuba baari kohvile. See baar on vist küll üks pisemaid, mida ma kunagi näinud olen. Stefan viis kohvilauas meile läbi esimese sissejuhatava tunni Makedoonia kultuuri ja rääkis peamiselt erinevate rahvaste vahelisest hõõrdumisest nende ühiskonnas. Lühidalt võib siis öelda, et Makedoonlaste ja Albaanlaste suhted riigis ei ole head ja seda just eriti noorte inimeste hulgas. Üks rahvus ei aktsepteeri teist ja vastupidi. Mulle ja Danielile oli suureks üllatuseks, et nn sõdimine käib just eelkõige noorte seas, mitte vanemate inimeste. Vanemad inimesed on elanud terve elu üheskoos, aga nüüd noored leiavad, et oma õigused tuleb välja võidelda ja hääl maksma panna. Nt enamikes makedoonia baarides ei teenindata Albaanlasi ja vastupidi. Nad lihtsalt annav nn viisakalt märku, et baar on täis ja neid ei ole võimalik teenindada. 10 aastat tagasi, 2001 toimus Albaanlaste ja Makedoonlaste vahel sõjaline konflikt, kus Albaanlaste sõjavägi (Albanian National Liberal army) ründas Makedoonia vägesid. Konflkt kestis pea terve aasta ja nagu ma aru sain, siis on olukord olnud ärev sellest peale. Isegi laste turvalisus koolis kannatab selle all. Kumanovos on eraldi kaks kooli: Makedoonia Gümnaasium ja Albaania Gümnaasium ning õpilased ei tunne end turvaliselt viibides nn vastaspoole territooriumil. CID on näiteks üks nendest noorte organisatsioonidest, kes püüab kaks rahvust tuua kokku mitteformaalse õppimise tasandil. On neid, kes seda organisatsiooni vihkavad ja neid, kes armastavad. Mõned vanemad ei luba nende lastel seal viibida, kuna nad usuvad, et CID viib nende lapsed nn halvale teele. Eks ma saan seda konflikti rohkem tundma, kui olen siin kauem olnud ja siis saan juba lähemalt rääkida. Välismaalastesse suhtudakse igalpool hästi ja sellepärast õnneks siin muretsema ei pea.
Peale kohvi ja toredat vestlust Stefaniga oli aeg minna koju. Interneti firma lubas saata mõned inimesed meie poole. Aga tol õhtul ei tulnud kedagi, mida oligi oodata.
Muide, kohvi maksab siin 40-50 denari (MKD), mis on kuskil 0,8€. Naiss! :P
Reede hommikul, kui läksin pesema, ootas vannitoas järgmine üllatus: mõned plaadid otsustasid seinast alla kukkuda. Mis seal ikka - muu ei aidanud, kui tuli need seinast ära võtta. Nüüd on meil vanni kohal 1 meetri suurune nn plaaditu auk. Aga pesta saab ja see on peamine :P 9.15 kohtusine ma meie maja ees Linditaga, et minna taas kord minu ID-kaardi pabereid ajama. See kord saime me kätte registreerimisvormi, mis tuleb meil esmaspäeval kuskile koos minu pildiga toimetada. Politseis olles kohtas Lindita inimesi OSCE organisatsioonist ja nad kutsusid meid enda kabineti teed jooma. Väga sõbralikud inimesed on siin. Terve selle aja rääkisid nad inglise keeles, et ma ei tunneks end kõrvale jäetuna. Seda Eestis küll ei juhtuks. Ja teema ei olnud teps mitte kergete killast. Nimelt on on OSCE'l käimas laste turvalisue projekt koolides, mille jaoks on hetkel moodustatud nn turvagrupid õpilastest ning OSCE palus, et Lindita ja CID viiks nendele gruppidele läbi koolituse. Mis see täpsemalt saab olema, veel ei tea. Juhtus ka üks huvitav seik - OSCE organisatsioonis Skopjes töötab üks eestlanna, kellele nad helistasid ja kes oli minu häält ning eesti keelt kuuldes väga positiivselt üllatunud. Kindlasti plaanin teda külastada, kui Skopjesse satun :)
Peale politseis käiku läksime tagasi MultiKulti kontorisse, kus Miloš ja Matej viisid läbi meie esimese sotsialiseerumise tunni. Nad tegid meile nn speed date'i, kus rääkisime nt oma kodukohast, hobidest, muusikast, mis meile meeldib jne. Siis nad palusid meil ise endid tutvustada ja rääkjida, mis me seni teinud oleme. Ning kõige lõpuks andsid nad meile lahendada nn mõistatuse. Nimelt andsid nad meile Kumanovo kaardi ja A4 paberil kohad, mis me peale Kumanovos ülesse leidma, tegema sellest kohast pildi ja leidma mõned faktid. Lisaks selle oli ka paberil mõned küsimused, mida peame Kumanovo kohta vastama ja kohalike käest järele pärima. Iseenesest väga vahva ülesanne, aga tol päeval oli väljas väga paha ilm: kohati lumi, kohati lörts ja külm oli. Jah, ma tean ,et -5 ei tohiks minu jaks tunduda külm, aga õhk on siin kuidagi hoopis teine ja kui on kasvõi väikenegi tuul, siis tundub, et oleks justkui -20. Igatahes, kui oli vaja pildi tegemise ajaks kindad käest võtta, siis jäätusid sõrmed ära. Albumist leiate ka mõnigad pildid, mis ma selle tuuri ajal tegin. Ei ole just erilised vaatamisväärsused, kuna ma püüdsin need pildi võimalikult kiirelt ära klõpsida. Külm ju :D Kasulik oli see paaritunnine jalutskäik aga igatahes. Sain rohkem linna tundma ja kohtusime mõnede väga toredate inimestega. Isegi saksa keelt sain veidi harjutada :P
Ekskursioon tehtud ja ülesanne edukalt sooritatud, läksime koju, sest taas pidi tulema keegi Interneti firmast. Aga ei tulnud :D
Kell 20.00 läksime taas MultiKulti kontorisse, et vaadata kõik üheskoos filmi. Nagu ma aru sain, siis püüavad nad muuta iga reedest filmiõhtut traditisooniks CID töötajate seas. Väga tore oli :P Ja soe - olin tark ja sättisin end radika ette istuma.
Siin üks pilt radikast, mis neil pea igas ruumis hetkel on:
Siia juurde ka info, et see nädal ei olnud lastel külma tõttu kooli ja järgmine nädal ka mitte, kuigi lubab ainult -2 kraadi külma. Naljaks :D
Kuna jutt läheb juba pigaks, siis jagan nädalavahetuse muljeid põgusalt. Ega midagi suurt teinudki. Laupäeval käisin turul ja ostsin omale sussid. Hinna küsimine oli huvitav kogemus, kuna tädikene ju inglise keelt ei rääkinud, aga lõpuks sai hakkama. Kunagi jagan turust teile pilte ka. Kuidagi kahtlane tundub seal pildistada. Peale seda käisin vaatamas, kus asub Kumanovo jõgi, kuna seal kaldal pidavat olema võimalik joosta. Jõeks ma seda just ei nimetaks. Väga kole ja täis sodi. See pidavat olema selline seetõttu, kuna seal lähedal asub nn geto linnaosa, kus inimestel puudub kanalisatsioon. Jooksurada jõe ääres pole ka just kes teab kui lai, aga eks saab hakkama. Park pidi ka siin olema, mida ma veel näinud ei ole.
Lisaks käisin laupäeval veel CID kontoris vaatamas, kuidas noored MultKulti raadio jaoks lugusid ette valmistavad ja vahepealset teksti lindistavad. Nad valmistavad iga laup järgmise nädala kava ette. Minu üheks ülesandeks saab olema aidata neil raadiot promoda noorte seas. Huvitav :P
Laupäeva õhtul tuli ka lõpuks internetimees ja saime endale Interneti. Juheiii. Ilma selleta ikka ei saa kuidagi :P
Täna, pühapäeval, olen olnud terve päeva kodus, kuna enesetunne on veidi halb. Pea valutab. Küll läheb üle. Vaatan siin filme, õpin keelt ja kirjutan on blogi, et te saaks lugeda, kuidas mul läheb.
Olge mõnusad! :)
NB! Kui soovid vaadata pilte, siis palutakse end tuvastada ja kirjutada oma nimi lahtrisse.
No comments:
Post a Comment